Aastaaruande tüüpi valides on olulised kaks tegurit: esimene millele tuleb tähelepanu pöörata on see mis on seadustest tulenevalt kohustuslik ning teiseks kui palju infot soovitakse oma aruande lugejatele avalikustada.
Alates 2016 aastast muutus raamatupidamise seadus millega loodi võimalus esitada kolme erinevat tüüpi aastaaruandeid:
- mikroettevõtja aruanne sisaldab endas sisuliselt ainult bilanssi ja kasumiaruannet ning seotud osapooltega seotud informatsiooni,
- väikeettevõtja aruanne mida nimetatakse ka lühendatud aruandeks,
- keskmise suuruse ning suurettevõtjad, kes esitavad nö täismahus aastaaruande.
Mikroettevõtja aruande saab esitada ettevõte kes on täitnud kõik neli tingimust
- varad kokku on väiksemad kui 175 000 eurot,
- kohustised ei ole suuremad kui omakapital,
- ettevõttel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige,
- müügitulu on kuni 50 000 eurot.
Mikroettevõtja aruanne on kõige minimalistlikum sisaldades endas infot:
- Bilanss, kus on välja toodud koondsummadena: käibevara kokku, põhivara kokku, varad kokku, kohustised kokku, kohustised ja omakapital kokku
- Kasumiaruanne – on kõigi kolme aruande tüübi puhul samad
- Tööjõukulud – sisaldab infot brutopalgakulu ning sotsiaalmaksukulude osas ning töötajate arvu osas taandatuna täistööajale
- Seotud osapooled – sisaldab endas nii tehinguid kui ka saldosid seotud osapooltega
- Sh on kohustus avalikustada järgnev info kui on asjakohane:
- bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma
- kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse
- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused
Väikeettevõtja aruande saab esitada ettevõtja kelle aruandeaasta näitajatest võib üks ületada järgmisi tingimusi ning kaks peavad jääma alla loetletud tingimuste:
- varad kokku 4 milj eurot,
- müügitulu 8 milj eurot,
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Väikeettevõtja aruanne sisaldab juba oluliselt rohkem infot: juhtkonnal tuleb koostada tegevusaruanne, kus kirjutatakse lühidalt ettevõtte käekäigust aruandeaastal ning järgmise aasta perspektiividest.
Bilanss ning kasumiaruanne on detailsemad ning on võimalik esitada ka lisasid iga bilansi ja kasumiaruande rea kohta.
Raamatupidamise seadusest tulenevalt tuleb väikeettevõtjal oma aruandes avalikustada vähemalt allolev info (RMP § 21 lõige 3):
- teabe selle kohta, et tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega ja et see on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga;
- aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;
- õiglases väärtuses kajastatavate bilansikirjete hindamise olulised eeldused ning nende kirjete saldode muutuste analüüsi;
- bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;
- tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks);
- kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse;
- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused;
- erandliku tulu ja kulu kirje, mis on harvaesinevas suuruses või laadis, summa ja olemuse;
- nende pikaajaliste kohustiste summa, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat;
- materiaalse ja immateriaalse põhivara muutuste kirjelduse rühmade kaupa (soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ning jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud, müüdud ja üle kantud põhivara; perioodi kulum ja muud muutused);
- olulised sündmused pärast bilansipäeva;
- oluliste bilansis kajastamata tehingute olemuse ja ärilise eesmärgi kirjelduse;
- keskmise töötajate arvu;
- selle konsolideerimisgrupi, kuhu väikeettevõtja kuulub, konsolideeritud finantsaruandeid koostava konsolideeriva üksuse nime ja registrijärgse asukoha.
Keskmise suurusega ettevõtjal ja suurettevõtjal tuleb esitada nö täismahus aruanne, mis sisaldab lisaks väikeettevõtja aruandele lisaks rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet. Lisaks tuleb lisa koostada kõigi oluliste bilansi ja kasumiaruande ridade kohta.
Kui ettevõte klassifitseerub tingimuste poolest mikroettevõtjaks, siis on tal võimalus esitada siiski ka väike- või keskmise suurusega ettevõtja aruanne.
Sama on ka väikeettevõtjaga, kui ta soovib avalikustada rohkem infot, siis on tal õigus koostada aruanne keskmise suurusega ettevõtja aruande tingimustel.
Seadusest tulenevalt on miinimumnõuded aruande koostamisele, kuid alati on võimalus esitada aruanne detailsema infoga.
